Praegu mõistan selgelt, et pereteraapia on minu kutsumus. Kuid mul kulus üsna palju aega, et leida töö, mis mind tõeliselt paeluks. Pärast kooli lõpetamist astusin Pihkva Riiklikku Ülikooli kindla veendumusega pühenduda pedagoogikale. Nüüdseks on mul pedagoogikas magistrikraad. Töötades algklasside õpetajana märkasin, et õppeprotsess algab suhetest. See arusaam viis mind psühholoogia juurde. Lõpetasin Tallinna Sotsiaal- ja Humanitaarinstituudi, asusin tööle õpetaja ja koolipsühholoogina. Otsisin endale sobivat eriala. Läbisin eksistentsiaalse terapeudi baastaseme koolituse Leedus Humanitaar- ja Eksistentsiaalse Psühholoogia Instituudis ning töötasin individuaalselt klientidega. Kui läksin süsteemse pereteraapia tutvustavale kursusele, sain aru, et just perega töötamine sobib mulle kõige paremini. Viis aastat töötasin rehabilitatsiooniprojektis mõnuainete sõltuvusega noorukite ning nende peredega ning märkasin, et kõige sügavamad ja püsivamad muutused toimuvad siis, kui teraapias osaleb kogu pere. Lõpetasin pereteraapia teise taseme koolituse (Kiira Järve Pereteraapia Koolituskeskuse Pereterapeudi pädevuskoolitus II aste) ning praegu olen superviseeritav pereterapeut. Olen Eesti Pereteraapia Ühingu liige.
No module Published on Offcanvas position